Tähe-Lee Liiv: Soovin klassikalist muusikat populariseerida

Author: Kätlin Vainola
Publication: Hea Laps
Description: In this interview, young musician Tähe-Lee Liiv talks about her wish to popularize classical music and shares her thoughts on the importance of music in young people’s lives.

Kevad tuleb sel aastal koos „Klassikatähtedega”. Teiste seas astub ETV saates võistlustulle noor pianist Tähe-Lee Liiv (16), kes vaatamata noorele eale on saanud häid kohti paljudel klassikalise muusika konkurssidel ning esinenud mitmel pool maailmas.

Saates osalejaid ootab ees üpris pöörane aeg: esinemised, proovid, intervjuud ja kontserdid ning seda kõike telekaamerate ees. Tänavune aasta on olnud Tähe-Lee jaoks juba algusest peale väga hoogne. „1. jaanuaril kell kuus hommikul sõitsin Soome ning seda juba kolmandat aastat järjest,” räägib ta. „Olin seal nädal aega pianistide meistrikursusel.” Seejärel on ta jõudnud osaleda intervjuudel, teinud proove ja andnud kontserte Tallinnas, Hiiumaal, uuesti Soomes ning Itaalias.

Hoolimata erakordselt tihedast programmist jõuab Tähe-Lee teha ka muud: suhelda sõpradega ning ära vaadata näiteks uue aasta saluudi. „Kui hommikul on ärasõit, siis ma tavaliselt aastavahetusel magama ei lähegi. Sel aastal vist paar tundi magasin.”

Muusikutee algus

Muusika juurde sattus Tähe-Lee juba väiksena. Keeruline oleks muusikaga mitte kokku puutuda, kui nii ema kui ka vanaema mängivad klaverit. „Ema arvaski alguses, et kolm põlvkonda pianiste ühes suguvõsas on liiga palju ja mind pandi viiulit mängima,” meenutab tüdruk. „Käisin aasta enne kooli ettevalmistuses, aga viiulimäng tegi sõrmed väga valusaks. Küsisin õpetajalt, kas see läheb ära. Kui õpetaja ütles, et ära muretse, sa harjud selle valuga ära, siis mõtlesin, et kuidas küll sellega peaks toime tulema, ja otsustasin hoopis klaverile üle minna. Hiljem sain aru, et ju siis lihtsalt viiul ei olnud minu jaoks.”

Kuigi sai mõeldud ka Inglise Kolledži peale, valis Tähe-Lee muusikakeskkooli. „See kool tundus mulle vähem range.” Alates kolmandast eluaastast alustas ta balletitundidega ning Sally kunstikooliga, viimases jätkab siiamaani. Ka need alad tulid tal hästi välja, kuid 12-aastaselt muutus klaverihuvi tõsisemaks. Sel ajal hakkas Tähe-Lee käima tundides ka ühe kuulsa vene klaveriõpetaja juures Itaalias, kes inspireeris teda väga ning innustas mängima järjest raskemaid muusikapalu. Tähe-Lee tundis, kuidas mängutehnika hakkas suure kiirusega arenema.

Harjutamisest

„Alguses, väikese lapsena, suhtusin ma harjutamisse üsna leigelt. Harjutamine oli kohustus ja alati ei viitsinud seda teha. Aga nende hulgas, kes muusikaõppimise on katki jätnud, pole ma kohanud ühtegi inimest, kes oleks rõõmus, et pooleli jäi. Nad on pigem kahetsenud. Kõigist ei pea saama muusikut, aga muusika õppimisest on elus kindlasti kasu,” arvab ta.

Tähe-Lee mäletab, et vanaema harjutas temaga hästi palju, ja tunneb, et see oli väga oluline.

Erinevad õpetajad

Noor pianist usub, et muusiku kujunemisteel sõltub palju õpetajast ning ka muudest teguritest. Näiteks sellest, kas oled õigel ajal õiges kohas ja kas sul jätkub motivatsiooni. Hetkel on tüdrukul neli õpetajat, kes kõik pakuvad isesugust kogemust.

„See ei ole eesmärk, see on lihtsalt nii kujunenud,” selgitab ta. „Eesti õpetaja Marrit Gerretz-Traksmann on mulle kõige suuremaks toeks, olen temaga kõige kauem kokku puutunud. Teine Eesti õpetaja Ivari Ilja on ise ka suurepärane Chopini mängija ja õpetaja ning praegu olen just keskendunud Chopini muusikale. Kolmas õpetaja on vene pianist Konstantin Bogino, kes elab Pariisis ja õpetab Itaalias. Enamik tema edukamaid õpilasi käib mööda maailma ja võidab kõige suuremaid konkursse. Neljas õpetaja Hui-Ying Tawaststjerna on Soomes, tema on hästi detailne ning pühendab õpilastele väga palju aega. Tema tunnid on tihti nelja-viie tunni pikkused.”

Järjepidevus

Loomulikult tuleb ette hetki, mil motivatsiooni on vähem. „On päevi, mil harjutangi vähem ja suhtlen näiteks rohkem sõpradega,” räägib Tähe-Lee. „Aga mul on mingi norm päevas, mille pean läbima, et ennast hästi tunda. Ja neil päevil, mil tunnen end jälle hästi, olen õnnelik, et ma siiski harjutasin.”

Nii et Tähe-Leed hoiab raskematel hetkedel klaveri juures vastutustunne ja teadmine, et harjutamine tasub end alati ära. „Järjepidevus on muusika õppimisel üks kõige olulisemaid asju!”

„Klassikatähtede” võistlusele sattus tüdruk enda jaoks ootamatult. „Kui varem saadet vaatasin, mõtlesin, et ma ei taha sinna minna, see tundus hirmuäratav,” ütleb ta. „Aga kui nüüd soovitati osaleda, siis mida rohkem mõtlesin, seda rohkem hakkas meeldima. Saade on noorele inimesele hea proovikivi ja väga arendav.”

Enda jaoks ootab Tähe-Lee eelkõige seda, et asjad õnnestuksid ja et ta ise jääks oma esitustega rahule.

Ridade vahelt lugemine

Maailmas on palju muusikuid. Mis teeb ühe klaverimängija teisest paremaks? „Peab oskama ridade vahelt lugeda. Pianist peaks aru saama, miks helilooja on noodid kirja pannud. Eesmärk on panna muusika elama, luua jutustus või pilt,” selgitab Tähe-Lee. „Lihtsalt niisama ära mängimisel ei ole mõtet. Ma arvan, et on oluline tuua välja nii helilooja nägemus kui ka lisada juurde oma tõlgendus.”

Tähe-Lee soov on klassikalist muusikat populariseerida ning inimesi rohkem kontserdisaalidesse kutsuda. „Ma arvan, et klassikaline muusika on kõikidest muusikavormidest kõige erilisem ja annab kõige suurema elamuse. Kuid kuna see on palju keerulisem, siis süvenemine võtab aega ja nõuab palju pühendumist.”

Kuigi Tähe-Lee ise kuulab ka palju kaasaegset muusikat räpist indie’ni, naudib ta hetkel kõige rohkem siiski klassikalist heliloomingut. „Ma usun, et selliseid inimesi on tegelikult väga vähe, kellele klassikaline muusika ei meeldi. Näiteks Chopin meeldib inimestele tavaliselt alati, tema muusikast saadakse kergemini aru. Tema muusika on hästi tõmbav, see ei ole nii keeruline.”

KOLM HILJUTIST SAAVUTUST:

• Veebruar 2020 – 3. koht vanemas vanuserühmas rahvusvahelisel Chopini konkursil Narvas (olles ainus osaleja Eestist)

• November 2019 – 1. koht ja kaks eripreemiat Eesti Pianistide Konkursil (see on siiani suurim saavutus, kuna see oli ühtlasi esimene „täiskasvanute” konkurss)

• November 2019 – 2. koht oma vanuserühmas rahvusvahelisel Gershwini konkursil New Yorgis

„Järjepidevus on muusika õppimisel üks kõige olulisemaid asju!”

Source: https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=is&oid=AKhealaps202003&type=staticpdf