• Mostly Mendelssohn. Concert with Tartu String Quartet: Kristel Eeroja-Põldoja (violin), Kadri Palu (violin), Kadri Rehema (viola), Aike Sõõro (cello)

• Program: Mendelssohn: Piano Concerto No 1 G minor (arrangement for piano and string quartet) and solo works by Mendelssohn, Debussy, Lindberg

  Kontserdikava „Mostly Mendelssohn“ on jätk Tähe-Lee Liivi klaverikontsertide sarjale, mis algas kava "Mostly Mozart" väljamüüdud kontsertidega 2025 aasta lõpus ning jätkub kavaga "Mostly Bach" koos Tallinna Kammerorkestriga 2026 aasta sügisel.
  „Mostly Mendelssohn“ toob aasta külmeimal kuul endaga kaasa muusikalist sära ja soojust. Pianist Tähe-Lee Liiv on kokku pannud mõtliku, helge ja elurõõmsa kava, mille keskmes on Felix Mendelssohni klaverimuusika.
  Kõlavad Mendelssohni „Variations sériouses“ op. 54 ning Klaverikontsert nr. 1, g-moll koos keelpillikvartetiga. Õhtule lisavad kujundlikkust Claud Debussy kolmeosaline tsükkel "Kujundid I": (1. „Peegeldused vees“, 2.„Rameau mälestuseks“, 3. „Liikumine“) ning kaks virtuoosset miniatuuri - etüüdid Soome heliloojalt Magnus Lindbergilt. 

  Felix Mendelssohni „Variations sérieuses“ op. 54 (1841) kannab juba oma pealkirjas selget sõnumit. Sellega andis helilooja teadlikult märku, et tegemist ei ole tavapäraste 19. sajandi virtuooslike variatsioonidega. Mendelssohn vastandas end oma ajastul laialt levinud Fantasie(ed) et Variations-tüübile, mis põhinesid sageli Itaalia ooperite (Rossini, Bellini, Verdi) populaarsetel teemadel ja olid loodud eeskätt särava bravuurse efekti saavutamiseks. Sellist hiilgavat, kuid sageli pealiskaudset virtuooslikku stiili viljelesid näiteks Thalberg, Liszt, Alkan ja Kalkbrenner.
  „Variations sérieuses“ seevastu esindab Mendelssohni tõsist, kontsentreeritud ja sisuliselt läbimõeldud lähenemist variatsioonivormile, kus tehniline meisterlikkus allub muusikalisele ideele ja struktuursele selgusele.

  Mendelssohni esimene klaverikontsert g-moll valmis 1831. aastal ning on üks romantilise ajastu populaarsemaid ja energilisemaid klaverikontserte. Teos peegeldab helilooja nooruslikku virtuoossust, säravat temperamentset iseloomu ja selget vormitaju.
  Ebatavaliselt algab kontsert kohe klaveri sisseastumisega – solist tormab esile dramaatilise teemaga, ilma pika orkestrisissejuhatuseta. Esimene osa on kirglik ja rahutu, täis teravaid rütme ja virtuoosseid passaaže. Teine osa toob kontrastiks lüürilise ja laulva meeleolu, kus klaver ja orkester põimuvad pehmeks dialoogiks. Kolmas osa on elav ja mänguline, lõpetades teose tantsulise kerguse ja tehnilise sädelusega.
  Kuigi kontsert on vormilt kompaktne ja kestuselt suhteliselt lühike, pakub see nii solistile kui kuulajale rikkalikku emotsionaalset ja tehnilist elamust ning on suurepärane näide Mendelssohni oskusest ühendada virtuoossus elegantsi ja selgusega.

  Tähe-Lee Liiv (s. 11.11.2003) on üks silmapaistvamaid eesti noorema põlvkonna pianiste. Ta on pälvinud auhindu mitmetel olulistel konkurssidel, sealhulgas esikoha Capris toimunud „Emilia ed Elsa Gubitosi“ konkursil (2023), ETV telekonkursil Klassikatähed (2020) ning Eesti Pianistide Konkursil (2019).
  Tähe-Lee on soleerinud orkestritega nagu ERSO, Kremerata Baltica, Vanemuise sümfooniaorkester, Israel Camerata Jerusalem ja New York Camerata ning esinenud mainekatel festivalidel, sh Järvi Pärnu Muusika Festivalil, Sibeliuse festivalil Lahtis, Mänttä Music Festivalil ja Lockenhausis (koos legendaarse Gidon Kremeriga).
  Tema debüütalbum Arvo Pärdi klaverimuusikaga ilmus 2023. aastal koostöös ERP-iga ning pälvis rahvusvahelist tunnustust (Gramophone Magazine).
  Hooajal 2024–2025 oli Tähe-Lee valitud Sir András Schiffi sarja Building Bridges artistiks, mis tutvustab silmapaistvaid noori pianiste. Selle raames esines ta olulistes kontserdisaalides üle Euroopa. Käesoleval hooajal on Tähe-Lee kolmandat korda tagasi kutsutud Flagey’sse Brüsselis ning teda ootavad ees soolokontserdid Berliinis, Euroopa kultuuripealinnas Chemnitzis ja festivalil Musikdorf Ernen Šveitsis.
  Tähe-Lee on lõpetanud Tallinna Muusikakeskkooli (Maigi Pakri ja Marrit Gerretz-Traksmanni juures) ning noorteosakonnad Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias (Ivari Ilja juures) ja Sibeliuse Akadeemias (Hui-Ying Tawaststjerna juures). Ta on Londoni Royal College of Music stipendiaat Dmitri Alexeevi klaveriklassis. Alates 2019. aastast täiendab ta end Accademia Perosis Konstantin Bogino juures ning alates 2022. aasta sügisest õpib Berliinis Barenboim-Saidi Akadeemias Sir András Schiffi juures.

  Tartu String Quartet:

  Kristel Eeroja-Põldoja (1970) on eesti viiuldaja. Ta lõpetas 1988. aastal Tallinna Muusikakeskkooli Tiiu Peäske juhendamisel ning 1993. aastal Tallinna Konservatooriumi professor Jüri Gerretzi viiuliklassi. Aastatel 1988–1998 töötas ta Tallinna Muusikakeskkoolis viiuliõpetajana ning oli samal ajal Tallinna Kammerorkestris II viiulirühma kontsertmeister. Ta on olnud Pärnu Linnaorkestri (1997–2006) ja Vanemuise sümfooniaorkestri (1998–2013) kontsertmeister, alates 1998. aastast Heino Elleri Muusikakooli viiuliõpetaja ning alates 2011. aastast viiuliosakonna juhataja. Kristel Eeroja-Põldoja on esinenud solistina ja kammermuusikuna ning on Tartu Keelpillikvarteti (2006) asutajaliige. 2022. aastal pälvis ta Vanemuise loomenõukogu muusikapreemia.

  Kadri Palu lõpetas 1998. aastal Tallinna Muusikakeskkooli ja 2002. aastal Eesti Muusikaakadeemia Tiiu Peäske viiuliklassi. Ta õppis Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia magistrantuuris professor Alexandr Fischeri juhendamisel ning on end täiendanud Berliinis Universität der Künste’s professor Axel Gerhardi juures. Sepalaan on osalenud Maggini keelpillikvarteti, Šostakovitši-nimelise keelpillikvarteti ning Peatru Munteanu ja Zarius Ŝihmurzajeva meistriklassides. Ta on mänginud Põhjamaade Noorte Sümfooniaorkestris ja Berliini Sümfooniaorkestris ning esinenud orkestrisolistina. Praegu töötab ta Vanemuise Sümfooniaorkestris viiuldajana ja Heino Elleri nimelises Tartu Muusikakoolis viiuliõpetajana ning on Tartu Keelpillikvarteti asutajaliige.

  Kadri Rehema lõpetas vioola erialal 1996. aastal Heino Elleri nimelise Tartu Muusikakooli (õp Andres Leivategija) ja 2002. aastal Eesti Muusikaakadeemia Maris Ufferti klassis. Ta on töötanud Vanemuise sümfooniaorkestris alates 1995. aastast (vaheajaga) ning on alates 2005. aastast selle vioolarühma kontsertmeister. Rehema on mänginud ka RO Estonia orkestris ja ERSOs ning osalenud mitmetes projektikoosseisudes, sealhulgas Tallinna Kammerorkestri, Pärnu Linnaorkestri ja Eller Sümfonieti ridades. Ta on tegutsenud ka Tartu Keelpillikvarteti ja Tartu Uue Muusika Ansambli koosseisus ning õpetab alates 2010. aastast vioolat.

  Aike Sõõro on Tartus tegutsev tšellist, kes töötab Vanemuise Sümfooniaorkestris ning õpetab tšellot Heino Elleri nimelises Tartu Muusikakoolis. Lisaks orkestritööle on ta aktiivne kammermuusikuna ning panustab järjepidevalt Tartu muusikaellu.

• More info/tickets